Page 12 - P12
P. 12

Naj                                           La casa
                         Le naja’ tu ye’esik u ch’ala’atel             Muestra la casa sus costillas
                         síiskunaja’an tumen ke’el.                    humedecidas por el frío.
                         Ti’ u xa’anil u jo’ole’                       De sus cabellos de palma
                         tu ch’ajch’ajáankal u yalab ki’imak óolal.    gotean resquicios de alegrías.
                         Ti’ u táan u yiche’                           En su rostro
                         ts’o’ok u jáawal u pokpokxiik’ u páakat ku je’elsikubaj tu   ha cesado de aletear su mirada que descansa en el
                                                    [páakab che’il kisneb.            [marco carcomido de sus ventanas.
                         ¿Ba’ax k’iin ka wixa’ab u pak’il tumen áak’ab?  ¿Cuándo la noche orinó sus muros?
                         Ts’o’ok u káajal u t’inik yo’ kabil u xiich’e’.  Exhibe sus venas.
                         Ichile’                                       Adentro
                         juntúul amej u tsolmaj u tikin xiik’ xk’uulucho’ob.  una araña colecciona alas disecadas de cucarachas.
                         Máaso’obe’                                    Los grillos
                         tu jáalchi’itiko’ob u jíilibil u bek’ech suumil   desovillan hilos de silencio.
                                                         [ch’e’eneknakil.  Cada rincón desmenuza recuerdos.
                         Jáalmooye’ tu tsi’iktik u k’a’asaj.           Pero así,
                         Ba’ale’ leili’,                               aun así
                         kex beyo’ leili’ u machmaj u k’ab yéetel koot  de las manos tomadas con la albarrada
                         tu báaxal pilinsuut,                          la casa juega a la ronda,
                         tu k’íilkabtik u lu’umel.                     suda su polvo.



                         Táan u yok’ol k’óoben                         Llora el fogón
                         K’óobene’ tu tsikbaltikten u kuxtal.          El fogón me cuenta su historia.
                         Táan u jats’ik in wich yéetel u múus iik’.    Su aliento golpea mi rostro.
                         Tu ye’esikten u teejlil u tuunchil,           Me enseña sus heridas,
                         bey xan u yeellil u yich,                     rostro chamuscado,
                         ku ye’esikten u ta’anil tu kíimil,            cenizas moribundas,
                         bey xan u k’áak’il ma’ t’aabal tu beel.       la deformidad de sus llamas.
                         Ku jopken yéetel u muk’yaj.                   Ardo en su angustia.
                         Mix ba’al ku páajtal in wa’alik.              En silencio
                         Kin ts’áik majni ti’ leti’ in wich            le concedo mis ojos para que llore.
                         ka páajchak u yok’ol.


                         U jo’ol in booch’                             Con la punta de mi rebozo
                         In naachmaj u jo’ol in booch’ ka’ tin wa’alaj teech:  Con la punta de mi rebozo entre los labios te dije:
                         táankelem tsíimin in puksi’ik’al ku p’úujul, ku yawat   potro encabritado mi corazón relincha,
                                                               [che’ej,  da de coces dentro de mi pecho cuando te vislumbra.
                         ku kokochaak’ ichil in tseem le ken u manak’t a taal.  Hoy,
                         Bejla’e’,                                     con la punta de mi rebozo
                         yéetel u jo’ol in booch’                      remojando su tristeza en mis ojos
                         táan u ts’alik u k’om óolal tin wich          digo:
                         tin wa’alik:                                  Potro agonizante mi corazón
                         Táankelem tsíimin in puksi’ik’al táan u ch’íik u ts’ook   mordido por la serpiente venenosa de tu desdén.
                                                               [u yiik’
                         chi’an tumen u k’aak’aas kaanil a p’eek.



                                                                       Briceida, poeta, nació en 1969 en Campeche, comunidad de Tepakán, Nación Maya, México.



          10                                                                                      PALABRIJES 12 JULIO-DICIEMBRE 2014
   7   8   9   10   11   12   13   14   15   16   17